Kuhu helistada, kui koer kaob

Helista selles järjekorras

Koer leitakse nende kaudu, kellele keegi ta toob. Seepärast helistatakse sinna, kuhu leitud koerad viiakse — ja selles järjekorras.

1. Loomade varjupaik, millega sinu omavalitsusel on leping. Hulkuvate loomade püüdmist ja pidamist korraldab Eestis seaduse järgi omavalitsus, tavaliselt lepingu alusel varjupaiga kaudu. Omavalitsus peab hulkuva looma kinni püüdma ning tagastama ta omanikule või leidma talle uue omaniku. See ei ole teene, vaid kohustus. Tallinnas on see Tallinna loomade varjupaik (tel. 514 1431), Tartus Tartu koduta loomade varjupaik (tel. 5333 9272).
2. Naabervaldade ja -linnade varjupaigad, kohe järgmisena. Koer jõuab öö jooksul kaugemale, kui arvad, ja vastutab see omavalitsus, kelle territooriumilt koer leitakse.
3. Valla- või linnavalitsus. Seal teatakse, millise varjupaigaga on leping ja kes püüdmist tegelikult teeb — eriti väiksemates valdades.
4. Lähedal asuvad loomaarstid. Kes koera leiab, viib ta enamasti lähimasse kliinikusse kiipi lugema.
5. 112, kui koer jookseb sõiduteel, on vigastatud või ohustab inimesi. See on sama number politseile, päästjatele ja kiirabile.

Kaotusest teatamiseks on 112 vale number.

Mida öelda, kui vastatakse

Iga kõne on sama ja kestab minuti. Hoia vastused valmis, sest kolmandal korral hakkab hääl värisema.

• Milline ta välja näeb. Suurus, värv, karv, kas tal on kaelarihm ja mis värvi. Tõugu ütle alles pärast seda — inimene teisel pool ei pruugi seda tunda.
• Koera nimi ja kas ta reageerib sellele ka võõra inimese suust.
• Kus ja millal ta kadus. Täpne koht ja kellaaeg, mitte „kuskil metsa ääres“.
• Kiibi number. Loe see ette tervikuna, kõik viisteist numbrit.
• Sinu telefoninumber ja kas sulle võib öösel helistada. Võib.
• Iseloom. Kas teda saab kinni võtta, kas ta kardab mehi, kas ta läheb laste juurde. Sellest sõltub, kuidas talle lähenetakse.
• Palu, et nad selle üles kirjutaksid. Leitud koer võib jõuda nendeni alles homme ja valves on siis keegi teine.

Lõpuks küsi kaht asja: millal peaksid uuesti helistama ja kas võid saata foto e-postiga või WhatsAppis. Foto valvetöötaja telefonis on parem kui kirjeldus vihikus.

Kust saad leitud loomi ise vaadata

Üleriigilist leitud loomade nimekirja Eestis ei ole. Mõned kohad on siiski olulisemad, kui paljud arvavad.

• Varjupaiga veebileht. Omavalitsus peab leitud looma kirjelduse avalikustama ja varjupaigad avaldavad kuulutused oma veebilehel. Tallinna varjupaik näitab aadressil tallinnavarjupaik.ee Tallinnas viimase 14 päeva jooksul hulkuvana leitud loomi, Tartu varjupaik aadressil loomadevarjupaik.eu kaotatud ja leitud loomi. Vaata oma omavalitsuse ja naabervaldade varjupaikade lehti — soovitavalt iga päev.
• Teade käivitab aja. Tallinnas on omanikul koera tagasi saamiseks 14 päeva varjupaiga teate avaldamisest. Teade, mida sa pole näinud, kulutab sellegipoolest sinu aega.
• Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistris (lemmikloomaregister.ee) saab igaüks otsida kiibi numbri järgi — leidja näeb seal omaniku kontakte, kui omanik on need avalikuks teinud. Omavalitsuste kasutatavas LLR-is avalikku otsingut ei ole.
• Ära siiski looda ainult sirvimisele. See, et sinu koera lehel ei ole, ei tähenda, et teda varjupaigas ei ole. Vaata — ja helista ikkagi.

Kuidas leiad oma varjupaiga

Omavalitsus otsustab, milline varjupaik võtab vastu tema territooriumilt leitud loomad. Tavaliselt on see mittetulundusühing, kellega omavalitsusel on leping. Selle leiad minutiga.

• Varjupaikade MTÜ kaart. Aadressil varjupaik.ee/vajad-abi on kaart, kust näed omavalitsuste kaupa varjupaikade ja ametnike kontakte. See on mittetulundusühingu, mitte ameti leht, kuid kõige kiirem ülevaade.
• Tallinnas on see Tallinna loomade varjupaik (Paljassaare tee 85, tel. 514 1431, tallinn@varjupaik.ee). Tallinna ümbruse valdadel, näiteks Harkul, Viimsil ja Sauel, on teine lepingupartner — kui koer võis üle linnapiiri joosta, vaata kaardilt ka nende oma.
• Tartus on see Tartu koduta loomade varjupaik (Lemmiku 5, Raadi, tel. 5333 9272). Teateid võetakse vastu esmaspäevast laupäevani kella 8–20; väljaspool seda aega helista 112 ainult siis, kui on oht.
• Otsustab omavalitsus, kus koer leiti, mitte see, kus sina elad. Kui koer kadus sinu juurest ja leiti naabervallast, otsi sealt.
• Kulud maksab omanik. Püüdmise ja varjupaigas pidamise kulud nõutakse omanikult — Tartus näiteks 20 € väljasõidu ja 3,50 € iga päeva eest. Helista seega kohe, kui tead, kus koer on.

Kiip ja register — kontrolli, mis seal kirjas on

• Eestis ei ole veel ühte riiklikku registrit. Kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestavad omavalitsused ja enamikus neist on see kohustuslik. Koer on tavaliselt kas LLR-is, mida kasutavad paljud omavalitsused, ka Tallinn, või Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistris, kuhu looma kannab loomaarst. Kui sa ei tea, kummas, küsi oma loomaarstilt.
• Kontrolli telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Tallinnas muudad neid ise linna e-teeninduses, loomaarstide registris loomaarsti kaudu. Tee seda nüüd, kui koer on kodus. Kiip ise jääb samaks — andmed selle taga ei uuene iseenesest.
• Kaotusest teata eelkõige inimestele. Register on mõeldud selleks, et viia koer omanikuga kokku, kui keegi tema kiibi läbi loeb. Tallinna registris on küll olek „kadunud“, kuid omanik ise seda ei muuda. Kaotusest teata varjupaigale, omavalitsusele ja loomaarstidele.
• Kui koer võis minna üle piiri — näiteks Valga kandis Läti piiril —, proovi ka rahvusvahelist kiibiotsingut europetnet.org. Sellega on ühendatud Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregister, LLR mitte. Eesti register ei näita sulle Läti koera ja vastupidi.

Teine päev ja edasi

• Helista uuesti, iga päev. Hommikul pandi kirja sinu kaotus, õhtul võidi vastu võtta koer, keda keegi märkas alles pärastlõunal. Valved vahetuvad ja paberilipikud kaovad.
• Laienda ringi naabervaldadele. Nende varjupaigad, loomaarstid ja grupid. Paari päevaga võib koer olla juba kümnete kilomeetrite kaugusel.
• Lisa kuulutus Varjupaikade MTÜ lehele „Kadunud loomad“ (varjupaik.ee) ja oma piirkonna gruppidesse. Sinu linna või maakonna grupp on sageli kiirem kui üleriigiline — seal on inimesed, kes võisid koera tõesti näha.
• Loomakliinikute valveajad. Autolt löögi saanud või kurnatud koer jõuab sinna, mitte varjupaika. Uuri lähima ööpäevaringse kliiniku number välja juba ette. Tartus on Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik (Kreutzwaldi 62): päeval kella 9–20 tel. +372 731 3224, öösel kella 20–9 tel. +372 503 3878.
• Jahimehed ja põllumehed lähiümbruses. Nad liiguvad põldudel ja metsas iga päev ja näevad rohkem kui keegi teine.

Kuhu helistamine ei aita

• Numbrile 112 kaotusest teatamiseks. Terve koera kadumine ei ole hädaolukord. 112 on õige number siis, kui koer on sõiduteel, vigastatud või ohustab inimesi.
• Muudele numbritele, kui koer on maanteel. Helista otse 112. Ära mine sõidurajale koerale järele.

Leidsid võõra koera? Helistad samadesse kohtadesse

Sama olukorra teine pool.

• Teata koerast oma omavalitsuse varjupaika. Omavalitsus peab hulkuva looma kinni püüdma ning tagastama ta omanikule või leidma talle uue omaniku. Tallinnas helista numbril 514 1431, Tartus 5333 9272.
• Enne kui hakkad helistama, oota kohapeal kümme-kakskümmend minutit. Sageli jookseb omanik kohale ja ülejäänu pole vajalik. Vaata ka, kas kaelarihmal on kontaktandmed.
• Lase kiip läbi lugeda. Lugeja on loomaarstil ja varjupaigas. Kiibi numbri võid sisestada ka Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistri otsingusse (lemmikloomaregister.ee) — kui omanik on oma kontaktid avalikuks teinud, näed neid.
• Koera ei anta kohe kellelegi. Omavalitsus peab leitud looma kirjelduse avalikustama ja tohib ta uuele omanikule anda alles kaks nädalat pärast avalikustamist. Tallinnas on omanikul aega 14 päeva varjupaiga teate avaldamisest.

Mida salvestada telefoni juba täna

See on kogu artikli mõte. Numbrite otsimine siis, kui koer jookseb mööda teed, on halvim võimalik aeg.

• Kiibi number märkmena telefonis ja foto lemmiklooma passist.
• Millises registris sinu koer on — LLR või Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregister — ja kuidas sa seal oma andmeid muudad.
• Sinu omavalitsuse varjupaik ja selle veebileht leitud loomade kuulutustega — Tallinnas tel. 514 1431 ja tallinnavarjupaik.ee, Tartus tel. 5333 9272 — ning naabervaldade varjupaigad.
• Sinu loomaarst ja lähim ööpäevaringne kliinik; Tartus Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik.
• Kaks fotot koerast küljelt ja eest, valges, kogu keha. Mitte need, kus ta on armas — need, mille järgi teda ära tunneb.

Ja veel üks asi, mis võtab minuti: helista loomaarstile ja kontrolli, milline telefoninumber on sinu koera juures registris. See on kogu nimekirjast ainus asi, mis otsustab, kas leitud koer jõuab koju veel samal päeval.

Kuidas see käib Tifikuga

See nimekiri kehtib ka kaelarihmaga. Muutub ainult see, kui palju sellest vajad — ja kas helistad selleks, et koera leida, või sellepärast, et tead juba, kus ta on.

• Alustad punktist kaardil, mitte telefonist. Lülitad sisse reaalajas jälgimise ja lähed koerale järele. Helistama hakkad alles siis, kui teie vahel on aed või vesi.
• Varjupaika helistad asukoha, mitte kirjeldusega. „Pool kümme oli ta karjääri juures“ on info, millega saab midagi peale hakata.
• Korpusel olev QR-kood on leidja jaoks. Ta pildistab selle telefoniga ja avaneb leht koera nime ja nupuga „leidsin ta“ — ilma kiibilugeja ja rakenduseta. Sina saad sõnumi ja võtate ühendust meie kaudu, ilma et sinu number avalikuks saaks.
• Kaelarihm ei asenda kiipi ega ka seda nimekirja. Kiip ja register vastavad küsimusele kelle koer see on. Kaelarihm vastab küsimusele kus see koer on — ja selle küsime esimesena.